Õli molekuli suurus määrab, kui sügavale nahakihti see imendub. Suurema molekulmassiga õlid ei suuda nii hästi läbi naha tungida ja moodustavad naha pinnale kaitsebarjääri. Kergemad õlid aga imenduvad kiiresti nahka, ummistamata poore, mistõttu on need hea valik neile, kellel on rasune või aknele kalduv nahk. Kuiva naha puhul võib aga kasu saada raskematest näoõlidest, mis moodustavad nahale tugevama kihi ning niisutus ja aktiivained teistest nahahooldustoodetest jäävad nahasse kauemaks.
Näoõlid on täiuslikud niiskust lukustavad tooted, mida niisutava seerumi või näovee peale kanda. Kui näoõli nahale kanda, loob see kaitsekihi, mis lukustab alustooted naha sisse. Nahabarjäär takistab vee aurustumist, nahk jääb niisutatud ja prink!
Niisutavad koostisosaad kosmeetikas on ained, mis säilitavad meie nahas vett ja niiskust. Üks levinumaid nahahoolduses kasutatavaid niisutajaid on glütseriin, trendikas uus koostisosa on hüaluroonhape, kuid sama töö teevad ära ka pantenool, naatriumlaktaat ja paljud teised.
Soovitatav on kanda nahahooldustooteid järjekorras kõige õhemast paksema konsistentsini.
Nahahooldustoodete kihiliseks pealekandmiseks on hea reegel rakendada nahahooldusrutiini kõige kergemast kaalust (väiksematest molekulidest) kuni raskemani (suuremate molekulideni). Väikesemolekulilised koostisosad ei suuda nahale jõudmiseks läbi suurte molekulidega koostisosade tungida, seega tuleb väikesemolekulilised koostisosad esmalt nahale kanda.
Rusikareegel: niisutav seerum näoõli alla. Suuremad õlimolekulid takistavad veekadu, kuna niiskus ei saa läbi õlitõkke aurustuda.
Näoõli võib kasutada nii hommikul kui õhtul. Piisab vähesest, 2–3 tilka õli ühekorraga. Molekulid õlis on suuremad kui molekulid seerumites ja hapetes, kuid näoõli molekulid on väiksemad kui molekulid, millest koosneb enamik kreeme. See tähendab, et näoõli kanna nahale pärast seerumit, kuid enne paksemaid kreeme. Kõige peale muidugi päikesekaitse!